{"id":651,"date":"2021-11-08T15:49:13","date_gmt":"2021-11-08T15:49:13","guid":{"rendered":"https:\/\/hellin.eu\/?page_id=651"},"modified":"2022-01-27T11:19:42","modified_gmt":"2022-01-27T11:19:42","slug":"statuti","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/statuti\/","title":{"rendered":"Stat\u016bti"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>BALT-HELLIN AS<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>P\u00d5HIKIRI<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong>08. oktoober 2014<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-left wp-block-paragraph\"><strong><br>I peat\u00fckk<br>\u00dclds\u00e4tted<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>1. \u00d5iguslik vorm, \u00e4rinimi ja asukoht<br>1.1 \u00c4ri\u00fching on Eesti \u00f5iguse kohane aktsiaselts ning tema \u00e4rinimeks on \u201eaktsiaselts Balt-Hellin\u201c.<br>1.2 \u00c4ri\u00fchingu asukoht on Tartu, Eesti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>2. Ettev\u00f5tte tegevusala<br>2.1. Ettev\u00f5tte tegevusalaks on tegutsemine j\u00e4rgnevates valdkondades<br>&#8211; rahvusvaheline kaubandus toiduainete valdkonnas,<br>&#8211; toitlustuse valdkond,<br>&#8211; vastavate masinate, seadmete ja t\u00f6\u00f6vahendite m\u00fc\u00fck,<br>&#8211; vastavad konsultatsiooni- ja teabeteenused,<br>samuti muud tegevused, mis on seotud tegevustega nimetatud valdkondades v\u00f5i sobivad nende edendamiseks.<br>2.2. Aktsiaselts v\u00f5ib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole sedausega keelatud.<br>2.3. Aktsiaseltsil on \u00f5igus avada filiaale nii Eestis kui v\u00e4lismaal, samuti asutada, omandada v\u00f5i omada osalust Eestis ja v\u00e4lismaal sellistes ettev\u00f5tetes, mille tegevusala vastab punktis 2.1 s\u00e4testatule, on sellega seotud v\u00f5i sobib selle edendamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>3. Majandusaasta<br>3.1 Majandusaastaks on kalendriaasta (01.01.-31.12.).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><br>II peat\u00fckk<br>Aktsiakapital ja aktsiad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>4. Aktsiakapital ja aktsiad<br>4.1 Aktsiakapitali miinimumsuuruseks on 319&nbsp;000 (kolmsada \u00fcheksateist tuhat) eurot ja maksimumsuuruseks on 1 000 000 (\u00fcks miljon) eurot.<br>4.2 Aktsiaseltsi aktsiad on jagatud 80 (kaheksak\u00fcmne) euro suuruse nimiv\u00e4\u00e4rtusega aktsiateks.<br>4.3 Aktsiate eest v\u00f5ib tasuda nii rahalise kui ka mitterahalise sissemaksega. Sularaha sissemaksmine toimub \u00e4ri\u00fchingu vastavale pangaarvele. Mitterahaliseks sissemakseks v\u00f5ib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile \u00fcleantav asi v\u00f5i varaline \u00f5igus, millele on v\u00f5imalik sissen\u00f5uet p\u00f6\u00f6rata. Mitterahalised sissemaksed hinnatakse ning seda kontrollib audiitor.<br>4.4 Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab \u00e4ri\u00fching seadusega etten\u00e4htud reservkapitali, mille suuruseks on v\u00e4hemalt 1\/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1\/20 puhaskasumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>5. Aktsiate v\u00f5\u00f5randamine ja koormamine<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">5.1. Iga aktsion\u00e4r v\u00f5ib oma aktsia vabalt v\u00f5\u00f5randada teisele aktsion\u00e4rile.<br>5.2. Aktsiate v\u00f5\u00f5randamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsion\u00e4ridel ostuees\u00f5igus, mida saab kasutada kahe kuu jooksul p\u00e4rast aktsiate v\u00f5\u00f5randamise lepingu esitamist.<br>5.3. Aktsiat v\u00f5ib rendile anda v\u00f5i pantida ainult juhatuse n\u00f5usoleva otsusega.<br>5.4. Aktsiad on p\u00e4randatavad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>III peat\u00fckk<br>Organisatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>6. Aktsiaseltsi organid<br>6.1. Aktsiaseltsi organiteks on juhatus, n\u00f5ukogu ja \u00fcldkoosolek.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">7. Juhatus<br>7.1. Aktsiaseltsi juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb v\u00e4hemalt \u00fchest ja maksimaalselt kolmest liikmest. Kui juhatus koosneb v\u00e4hemalt kahest liikmest, on juhatusel juhatuse esimees.<br>7.2. Juhatuse liige ei v\u00f5i olla samaaegselt n\u00f5ukogu liige. Juhatuse liikme suhtes ei tohi olla algatatud pankrotimenetlust ning tegemist ei tohi olla isikuga, kes on teov\u00f5imetu v\u00f5i kellelt on seaduse alusel v\u00f5etud \u00f5igus tegutseda ettev\u00f5tjana.<br>7.3. Juhatus peab juhtima aktsiaseltsi \u00e4ris vajaliku hoolsusega ja informeerima aktsion\u00e4re majandusaasta aruande esitamisel p\u00f5hjalikult aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast.<br>7.4. Juhatus juhib aktsiaseltsi tegevust esindus\u00f5iguse piires, mis on m\u00e4\u00e4ratletud k\u00e4esoleva p\u00f5hikirja ja juhatuse reglemendiga. Ta v\u00f5ib teha k\u00f5iki selleks vajalikke varalisi ja muud laadi k\u00e4sutusi ning kasutada ja valitseda tema k\u00e4sutusse antud aktsiaseltsi vahendeid vastavalt.<br>7.5. Aktsion\u00e4ride poolt heaks kiidetud ja n\u00f5ukogu poolt valitud juhatuse liige v\u00f5ib esindada aktsiaseltsi \u00fcksinda, teised juhatuse liikmed kas kahekesi koos v\u00f5i koos prokuristiga. Prokurist v\u00f5ib esindada aktsiaseltsi koos juhatuse liikmega.<br>7.6. Juhatuse \u00fclesannete valdkond nii sise- kui v\u00e4lissuhetes on k\u00f5ike h\u00f5lmav, kui konkreetne tegevus ei kuulu \u00fcldkoosoleku v\u00f5i n\u00f5ukogu p\u00e4devusalasse v\u00f5i kui vastav organ ei ole v\u00f5tnud endale tegutsemisp\u00e4devust vastavalt seaduses s\u00e4testatule. Juhatus v\u00f5ib enda valdkonda kuuluvad \u00fclesanded delegeerida ka kolmandatele isikutele.<br>7.7. Siiski on juhatusel vaja n\u00f5ukogu eelnevat n\u00f5usolekut selliste tehingute tegemiseks, mis ei kuulu igap\u00e4evase majandustegevuse raamidesse. Igal juhul on sellisteks tehinguteks need, mille maht \u00fcletab 100&nbsp;000,00 eurot. Lisaks sellele tehingud, mis sisaldavad aktsiaseltsi v\u00f5\u00f5randamist, \u00fchendamist v\u00f5i l\u00f5petamist, samuti kinnisasjade v\u00f5\u00f5randamist v\u00f5i koormamist v\u00f5i laenude v\u00f5tmist v\u00f5i laenude k\u00e4endamist, samuti tegevuse alustamist uutes \u00e4rivaldkondades ja tegevuse l\u00f5petamist olemasolevates \u00e4rivaldkondades, kui see on aktsiaseltsi seisukohalt olulise t\u00e4htsusega. Muus osas tuleb j\u00e4rgida Eesti \u00e4riseadustikus s\u00e4testatut.<br>7.8. T\u00e4psem regulatsioon sisaldub juhatuse reglemendis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>8. N\u00f5ukogu<br>8.1. N\u00f5ukogu kontrollib juhatust ning v\u00f5ib selleks tutvuda ja kontrollida aktsiaseltsi raamatuid ja dokumentatsiooni. N\u00f5ukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest, kelle v\u00f5ib \u00fcldkoosolek m\u00e4\u00e4rata kahe kolmandiku h\u00e4\u00e4lteenamusega kolmeks aastaks ja kutsuda koheselt tagasi. N\u00f5ukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja esimehe aset\u00e4itja.<br>8.2. N\u00f5ukogu liige ei v\u00f5i olla samaaegselt juhatuse liige. N\u00f5ukogu liikme suhtes ei tohi olla algatatud pankrotimenetlust ning tegemist ei tohi olla isikuga, kes on teov\u00f5imetu v\u00f5i kellelt on seaduse alusel v\u00f5etud \u00f5igus tegutseda ettev\u00f5tjana.<br>8.3. N\u00f5ukogu liikmetel on kohustus hoida salajas konfidentsiaalseid andmeid, aruandeid ja n\u00f5upidamisi, samuti aktsiaseltsi saladusi, eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6stus- ja \u00e4risaladusi, mis on neile teatavaks saanud n\u00f5ukogu liikmena tegutsemise k\u00e4igus.<br>8.4. N\u00f5ukogu koosolekuid peetakse regulaarselt, v\u00e4hemalt kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku esimees v\u00f5i tema aset\u00e4itja. Koosoleku v\u00f5ib kokku kutsuda, kui seda n\u00f5uab n\u00f5ukogu liige, juhatus, audiitor v\u00f5i aktsion\u00e4rid, kelle osalus aktsiakapitalis on v\u00e4hemalt 5 protsenti. Juhatuse liikmetel on \u00f5igus v\u00f5tta n\u00f5ukogu koosolekutest osa n\u00f5uandva h\u00e4\u00e4lega, kui n\u00f5ukogu esimees v\u00f5i n\u00f5ukogu ei ole osalemist konkreetsel juhul v\u00e4listanud.<br>8.5. N\u00f5ukogu kujundab oma tahte otsuse vastuv\u00f5tmise teel. N\u00f5ukogu on otsusev\u00f5imeline, kui tahte kujundamisest v\u00f5tavad n\u00f5usoleku, vastuh\u00e4\u00e4letamise v\u00f5i erapooletu olemise kaudu osa v\u00e4hemalt pooled liikmetest. Otsus loetakse lihth\u00e4\u00e4lteenamusega vastuv\u00f5etuks, v\u00e4lja arvatud juhul, kui seaduses on s\u00e4testatud teisiti. Otsused peavad olema protokollitud.<br>8.6. Kui n\u00f5ukogu liikmete osalemine koosolekul on takistatud, v\u00f5ivad nad oma kirjaliku h\u00e4\u00e4le lasta n\u00f5ukogu koosolekul \u00fcle anda teistel n\u00f5ukogu liikmetel (h\u00e4\u00e4lesaadikud). Kirjalikuks h\u00e4\u00e4leks loetakse ka faksi teel v\u00f5i elektroonilise meedia kaudu edastatud h\u00e4\u00e4lt.<br>8.7. N\u00f5ukogu esimees, tema takistatuse korral tema selleks m\u00e4\u00e4ratud aset\u00e4itja, v\u00f5ib teha n\u00f5ukogu otsuse, kogudes kirjalikud, faksi teel saadetud, telefoni teel edastatud v\u00f5i muude elektroonilise meedia vahendite kaudu edastatud avaldused (Umlaufverfahren). Juhul, kui n\u00f5ukogu liige ei anna sellises menetluses oma tahteavaldust, loetakse seda n\u00f5usolekuks meetodi enesega, kuid mitte konkreetsete otsustega. Konkreetse otsuseettepaneku suhtes t\u00e4hendab vaikimine erapooletuks j\u00e4\u00e4mist.<br>8.8. T\u00e4psem regulatsioon sisaldub n\u00f5ukogu reglemendis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>9. \u00dcldkoosolek<br>9.1. Korraline \u00fcldkoosolek toimub esimese kuue kuu jooksul p\u00e4rast majandusaasta l\u00f5ppemist. Sellel v\u00f5etakse vastu otsused eelk\u00f5ige bilansij\u00e4rgse kasumi kasutamise, audiitori m\u00e4\u00e4ramise, juhatuse ja n\u00f5ukogu liikmete vabastamise, n\u00f5ukogu liikmete m\u00e4\u00e4ramise ja seaduses s\u00e4testatud juhtudel majandusaasta aruande kinnitamise kohta.<br>9.2. \u00dcldkoosolek toimub aktsiaseltsi asukohas v\u00f5i m\u00f5nes Saksamaa Liitvabariigi linnas.<br>9.3. Korralise \u00fcldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Lisaks v\u00f5ib \u00fcldkoosoleku kokku kutsuda juhatus v\u00f5i n\u00f5ukogu igal ajal ning \u00fcldkoosoleku kokkukutsumist ja p\u00e4evakorra koostamist v\u00f5ib n\u00f5uda \u00fcks v\u00f5i mitu aktsion\u00e4ri, kelle osalus aktsiakapitalis on v\u00e4hemalt 5 protsenti.<br>9.4. \u00dcldkoosolek kutsutakse kokku v\u00e4hemalt kolmk\u00fcmmend p\u00e4eva enne p\u00e4eva, mille l\u00f5puks pidid aktsion\u00e4rid end koosolekust osav\u00f5tuks registreerima.<br>9.5. \u00dcldkoosolekut juhib n\u00f5ukogu esimees, tema takistatuse korral tema aset\u00e4itja. Juhul, kui takistatud on nii n\u00f5ukogu esimees kui tema aset\u00e4itja, valib koosoleku juhataja \u00fcldkoosolek. Muus osas on n\u00f5ukogul ja juhatusel kohal olemise \u00f5igus.<br>9.10. \u00dcldkoosolek on otsusev\u00f5imeline, kui esindatud on enam kui pool aktsiakapitalist. Kui \u00fcldkoosolek ei ole otsusev\u00f5imeline, loetakse igal juhul otsusev\u00f5imeliseks sama p\u00e4evakorraga \u00fcldkoosolek, mis toimub j\u00e4rgmise kolme kuu jooksul.<br>9.11. Iga aktsia annab \u00fcldkoosolekul \u00fche h\u00e4\u00e4le. Aktsion\u00e4r v\u00f5ib anda h\u00e4\u00e4letamiseks volituse. Volituse tegemine, selle tagasiv\u00f5tmine ning volituse olemasolu t\u00f5endamine aktsiaseltsile peavad olema teksti kujul.<br>9.12. \u00dcldkoosoleku otsused aktsiaseltsi l\u00f5petamise, teise \u00e4ri\u00fchinguga \u00fchinemise, aktsiaseltsi vara \u00fclekandmise ja kasumi maksmise kohta v\u00f5etakse vastu kolme neljandiku enamush\u00e4\u00e4lega aktsiaseltsi kogu h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikust aktsiakapitalist. P\u00f5hikirja muudatused v\u00f5etakse vastu kahe kolmandiku enamush\u00e4\u00e4ltega. Muus osas s\u00f5ltub otsuse vastuv\u00f5tmiseks vajaliku h\u00e4\u00e4lteenamuse suurus seaduses s\u00e4testatud n\u00f5uetest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>IV peat\u00fckk<br>Majandusaasta aruanne ja kasumi kasutamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>10. Majandusaasta aruanne<br>10.1. Juhatus peab koostama majandusaasta aruande ja tegevusaruande m\u00f6\u00f6dunud majandusaasta kohta majandusaasta esimese kolme kuu jooksul ning esitama selle n\u00f5ukogule ja audiitorile kohe p\u00e4rast valmimist. Samaaegselt peab juhatus esitama n\u00f5ukogule ettepaneku, mille ta tahab esitada \u00fcldkoosolekule bilansij\u00e4rgse kasumi kasutamise kohta.<br>10.2. N\u00f5ukogu peab kontrollima majandusaasta aruannet, tegevusaruannet ja ettepanekut bilansij\u00e4rgse kasumi kasutamise kohta. P\u00e4rast n\u00f5ukogu kontrollimise tulemuste kohta aruande saabumist peab juhatus viivitamatult kokku kutsuma korralise \u00fcldkoosoleku, mis peab toimuma iga majandusaasta esimese 6 kuu jooksul. Sellel v\u00f5etakse vastu otsus bilansij\u00e4rgse kasumi kasutamise kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br>11. Kasumi jagamine<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">11.1. Bilansij\u00e4rgne kasum, mis tekib majandusaasta aruandest p\u00e4rast mahaarvamisi, v\u00e4\u00e4rtuste korrigeerimisi, reservide ja tagavarade moodustamist, jaotatakse aktsion\u00e4ride vahel, kui \u00fcldkoosolek ei v\u00f5ta vastu otsust kasumi teisel viisil kasutamise kohta.<br>11.2. Juhul, kui kasumi jagamise \u00fcle otsustab \u00fcldkoosolek, tuleb silmas pidada seda, et v\u00e4hemalt 50% aastakasumist tuleb kasutusele v\u00f5tta aktsiaseltsis, kuni omakapital katab 150% bilansi summast. Kasumi jaotamine on v\u00e4listatud ka siis, kui eelneva majandusaasta tulemusena ei tekkinud kasumit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>BALT-HELLIN AS P\u00d5HIKIRI 08. oktoober 2014 I peat\u00fckk\u00dclds\u00e4tted 1. \u00d5iguslik vorm, \u00e4rinimi ja asukoht1.1 \u00c4ri\u00fching &hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"class_list":["post-651","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=651"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/651\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3552,"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/651\/revisions\/3552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hellin.eu\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}